Enne maalritöödega alustamist tuleb hinnata pindade kruntimise vajadust, et saavutada parem alusnake segule.

Kui pinnal on märgata pruunikaid laike (võivad olla põhjustatud vee läbilaske korral tekkinud sooladest või betoonitööde ajal pinnale sattunud liigsest õlist) tuleb need kindlasti kruntida selleks ettenähtud krundiga, et tõkestada õli/soolade hilisem läbi imbumine segukihtidest ja vesialuselisest värvist, mis jätab värskelt viimistletud pinnale mõne aja möödudes kollakaspruuni laigu. Probleem ei kao isegi mitmekordse värvimisega (kollakaspruun laik tuleb üha uuesti ja uuesti nähtavale).

Kui pinnal on näha metallist armatuuri, tuleb enne pinnale segu kandmist, armatuur roostest puhastada ja kruntida. Kui metall jääb kruntimata ja rooste puhastamata, siis ei nakku segu tugevalt aluspinnale ja mõne aja möödudes tekib viimistletud pinnale kollakaspruun laik.

Kuivades ruumides leiavad kasutust peamiselt liimipõhised krohvid ja pahtlid. Niisketes ruumides tuleb kasutada selleks ettenähtuid viimistluskihte, milleks on peamiselt tsemendipõhised segud. Liimipõhine segu kuivab õhu niiskuse toimel, mida kuivem ruum, seda kiirem kuivamine. Tsemendipõhine segu kivistub ja seda ka väga niiskes keskkonnas.

Erinevate aluspindade viimistlemise liitekohtadesse paigaldatakse üldjuhul kapron võrk, harvem paberteip või riidest teip, et vältida hiljem pragude tekkimist. Välisnurkade tugevdamiseks kasutatakse peamiselt terasvõrku või harvem pabermetall nurka, mis pahteldatakse segu sisse ja ei jää värvi pinna alt nähtavale. Vahel tuleb erinevate pindade kokkupuute kohas  kasutada deformatsioonivuuki, mis täidetakse akrüülmassiga. Deformatsioonivuukide kasutamine on samuti vajalik suurte pindade puhul, kuna aluspinnad erinevate niiskustasemete juures paisuvad ja kahanevad (suvel on niiskem ja talvel kui ruume köetakse, on õhuniiskus väiksem), mille tagajärjel tekib pinda pragu.

Enne põhipinna värvimist tuleb aluspind puhastada pahtli tolmust (mis on lihvimise käigus tekkinud) ja peale kanda kruntvärv, mis tagab värvile hea nakke pahtlipinnaga, ühtlustab aluspinna imamisvõimet ja vähendab kalli pinnakattevärvi kulu.

Pindade ebaõige või lohakas ettevalmistus annab küll esialgu kokkuhoiu tööajas ja materjalis, aga on kindel eeldus hilisemate defektide tekkeks, mille parandamine on väga kallis.

Maalritöid teostame väiksematel objektidel käsitsi ning suurematel objektidel krohvi- ja pahtlipumba ning värvipritsiga.

maaler
lasteaed_2006_01