EPO vuuk

Plaaditakse erinevaid pindu, nii sise- kui ka välistingimustes. Plaaditavad pinnad võivad olla kuivad, põrandaküttel, niisked, märjad või erinevates ilmastikuoludes. Ruumi eripära arvestades valitakse sobilik plaadisegu ja vuugitäide.

Pinna ettevalmistamine enne plaatimist on enamasti sarnane. Plaaditav pind peab olema tugev ja väga tasane. Väiksemgi hälve aluspinnas võib peale plaatimist silmatorkavalt välja paista. Põranda kalded valatakse peamiselt isevalguva seguga ja miinimum kalle on 10 mm meetrile trapi suunas. Kallete andmiseks võiks olla maksimum plaadi suurus 200 X 200mm. Suuremate plaatidega kallete andmisel jäävad plaadi nurgad põranda pinnast väljapoole, mis on visuaalselt kole ja jala all ebameeldiv. Peamiselt kasutakse tsemendipõhist tasandussegu (v.a kuivas ruumis). Enne plaatimist või hüdroisolatsiooni paigaldamist tuleb nakke tugevdamiseks aluspind kruntida.

Niisked ja märjad ruumid üldjuhul plaaditakse. Plaadi vuugid ei ole hermeetilised ja lasevad niiskust läbi ja seoses sellega tungib niiskus maja konstruksiooni ja tekitab sellega kahju ehitisele. Puuduva hüdroisolatsiooni korral välistingimuses, näeme tihti aluspinnast lahti tulevad plaate. Plaaditud aluspinda (betooni) imendub niiskus, mis külmumisel paisub. Hüdroisolatsioon on vajalik niisketes ja märgades ruumides, mis muudab ruumi vee-ja aurutihedaks. Hüdroisolatsiooni paigaldades tuleks järgida kindlaid lahenduskäike. Hüdroisolatsiooni ei tohi paigaldada niiskele aluspinnale, kuna hüdroisolatsioonikiht ei pruugi kinnituda nõuetekohaselt ja hüdroisolatsiooni kuivades on raskendatud hilisem niiskuse välja hingamine konstruksioonist. Ruumi nurkades ja läbiviikudes tuleb kasutada fiiberkangast, mis paigaldatakse hüdroisolatsioonimassiga pinnale. Hüdroisolatsioonikihi paksuse seinal ja põrandal määrab kasutatava materjali tootja.

Plaatimisel tuleb arvestada erinevate oludega ja valida õige segu. Põrandaküttega põrandat tuleb plaatida elastse plaadiseguga. Enne plaatimist peaks olema põrandaküte välja lülitatud vähemalt 24 tundi ja kuni plaadisegu kuivamise lõpuni, ei tohiks kütet sisse lülitada. Kuivas ruumis puit- vineer- ja OSB aluspinda plaatides võib kasutada plaadiliimi (valmiskujul liim, kuhu vett ei lisata). Puidust aluspind peab olema jäik. Olemasolevatele plaatidele on võimalik spetsiaalse seguga ka uus kiht plaate paigaldada, siis tuleb enne plaatimist pind tasandada 1-2mm paksuse plaadiseguga. Klaasmosaiikplaatidel tuleb kasutada valget värvi plaadisegu, mis kantakse pinnale õhukese kihina, tagades nii selle, et vana plaat ei jääks alt läbi kumama. Valget plaadisegu kasutakse ka heledate looduskivi plaatide paigaldamisel. Plaatimissegu kantakse pinnale kammiga, mille suuruse määrab plaadi suurus. Suurem plaat nõuab suuremat kammi, enamlevinud on 6-10mm kamm. Mosaiikplaate võib paigaldada 3mm kammiga, kui kasutada selleks ettenähtud plaadiliimi.

Vuukimist ei tohiks alustada enne, kui plaadisegu on kuivanud. Arvestama peab, et mida suurem plaat, seda rohkem kulub aega plaadisegu kuivamisele (laiem kamm ja paksem kiht segu) kuna niiskus ei saa plaadivuugist välja nii hästi, kui väiksema plaadi puhul. Vuugisegusid liigitatakse tsemendi- ja EPO-baasilisteks vuugitäiteks.

Tsemendibaasil vuugitäite omadusteks on külmakindlus, kuumakindlus, tulekindlus, veekindlus (kuid ei sobi pidevalt vee all olevale pinnale nt basseinidesse!). Tsemendibaasil vuuk ei sobi ka loodusplaatidele, kuna võib värvipigmenti plaadile edasi anda ja moonutab plaadi tooni vuugi äärest. EPO-baasil vuugitäide on kahe komponentne, mis teeb temast tugeva ja jäiga, sobib basseinidesse, soolasesse- ja happelisse vette ning selline pind talub väga hästi koormust. EPO vuugitäitel on plaate liimiv toime, mis sobib hästi mosaiikplaatide vuukimiseks. Seina ja põranda liitekohtadesse paigaldatakse elastne vuugitäide. Nii tavalist kui elastset vuugitäidet on võimalik valida erinevate toonide vahel.

Plaatimistööde teostamiseks kasuta kindlasti ühte firmat ja ühe ning sama firma materjale (hüdroisolatsioon, plaatimissegu, vuugitäide jne), nii on tagatud tootjapoolne garantii materalidele ja kindel omavaheline sobivus.

Pindade ebaõige või lohakas ettevalmistus annab küll esialgu kokkuhoiu tööajas ja materjalis, aga on kindel eeldus hilisemate defektide tekkeks, mille parandamine on väga kallis.